Arvan, et iseenda mõtete, tunnete ja tegude eest vastutamine võiks olla iga inimese üks olulisemaid prioriteete, millele tähelepanu pöörata. Oma elust ja kogemustest lähtuvalt olen mõistnud, et inimese vastutuse võtmise määr on tihti otseselt seotud tema õnne ja edukusega.
Vastutamine - see tundub lihtne ja iseenesest mõistetav. Käime tööl, teenime raha, oleme soetanud endale elamise, maksame makse, hoolitseme pere eest jne. Suures plaanis tuleb paljudel meist elukorralduse või laste eest vastutamine kenasti välja. See, millele selles kirjatükis keskendun on aga vastutamine oma sisemaailma e mõtete ja tunnete eest.
Kui läheb hästi ja inimese elus on positiivne periood, siis ongi kõik kenasti. Vastutusest hakkame kõrvale hiilima enamasti pingelistes ja negatiivsetes olukordades. Isegi kui üldjoontes nõustume, et vastutame oma elu eest, siis negatiivsetes olukordades käitume ja mõtleme tihti teistmoodi. Eriti kui meist sõltumata midagi ebameeldivat juhtub. Sel juhul on loomulik mõelda, et see, kes olukorra põhjustas on süüdi. Kui meid laimatakse või süüdistatakse, siis tasub teadvustada, et see, kuidas keegi teine mõtleb või käitub on tema isiklik otsus ja valik. Teiste head või halvad valikud näitavad nende teadlikkuse taset, emotsionaalset seisundit jne, mitte meie oma. Igaühe seisukohalt on tähtis, mida me ise teeme ja kuidas olukorrale reageerime? Paljud meist on õppinud olukordadega väliselt hakkama saama, aga sisemiselt jääme hätta. Tihti peamegi väliste olukordadega toimetulekut olulisemaks ja ei leia aega ega motivatsiooni, et õppida tundma ja haldama sisemisi protsesse. Me tihti ei usu ega pole harjunud märkama mismoodi ja kui suurel määral oma mõtete ja tunnete eest vastutame ja nende oskuslik haldamine meie elu mõjutab.
Kõik juhtub põhjusega.
See mõte lähtub arusaamast ja kogemustest, et kõik, mis meie ellu saabub tuleb põhjusega, ka negatiivsed kogemused. Vahest jäävad põhjused meie eest varju, vahel ilmuvad aastaid hiljem.
Enamasti võtame positiivseid olukordi iseenesest mõistetavalt, kuid negatiivseid püüame eirata, blokeerida, nende eest põgeneda. Kui usume, et kõik toimub põhjusega, siis tasub ka halvad kogemused rahumeelselt vastu võtta. See tähendab, et isegi kui me ei saa aru miks mingi keeruline olukord meie ellu tuli või kui kogeme ebaõiglust, võiksime proovida sellega kaasnevaid ebameeldivaid emotsioone vähemalt endale tunnistada. Teadjanaine Mai-Agate Väljataga on öelnud, et piisab isegi sellest kui halba emotsiooni lihtsalt märkame ja teadvustame, öeldes mõttes, et: "Mina kogen praegu näiteks viha või kadeduse emotsiooni." Selliselt oma emotsioone teadvustades, võtame nende eest vastutuse ja ühtlasi neutraliseerime negatiivsuse. Kaotame harjumuse teisi süüdistada või õpetada. Arendame oskuse suunata fookus alati iseendale ja näha võimalikke arengukohti. On ju teada tuntud tõde, et teisi muuta pole võimalik. Seda tehes olukorrad enamasti ei lahene, vaid eskaleeruvad.
Kui hakkame oma mõtteid ja emotsioone rohkem tähele panema, nendega tegelema, siis hakkame märkama, et mõned väliselt ebameeldivad ja negatiivsed olukorrad olid väga vajalikud ja hoopis hüppelauaks millelegi paremale või päästsid hullemast - näiteks eluohtlikust olukorrast.
Oma mõtete, tunnete ja reaktsioonide eest vastutuse võtmise puhul ei pruugi väline olukord koheselt ja kiiresti muutuda. Aga see polegi oluline. Tähtis on, et iga samm, mille teeme teadlikult või iga vastutus, mille võtame, loob tasapisi meie homset päeva. Kui teeme praeguses hetkes häid ja teadlikke otsuseid, siis saame homme neid samamoodi kogeda. Kui süüdistame teisi ja tunneme ennast ohvritena, siis kogeme raskusi, süüdistamist ja ohvitunnet.
Hakka ise looma seda, mida tahad oma ellu.
Kui uskuda, et iga samm, mida me teeme loob meie järgmist päeva, siis miks mitte proovida ise luua kõike seda, mida tahame kogeda.
Näiteks tahame oma ellu rohkem toetust ja headust. Selleks võiks proovida iga päev ühe nädala jooksul kedagi toetada ja mõni heategu teha. Vaadata ja märgata, kas järgnevatel päevadel saabub ka meie ellu rohkem seda, mida soovisime.
Vahel me keskendume liialt suurtele teemadele ja eesmärkidele või muutume oma soovides ahneks ja kärsituks. Tihti tahaksime pisiasjadest üle hüpata. Nii toimides saame tunda pigem ebaõnnestumisi ja tunneme pingutusest peavalu. Nagu treeningutel, nii ka elus. Kõigepealt tasub ületada väiksemad väljakutsed ja siis liikuda raskemate suunas.
Kui vastutuse võtmise teema Sind huvitab, siis oled enda jaoks teinud suure heateo parema tuleviku suunas. Kui hakkad vastutuse võtmist praktiseerima, siis märkad sellega kaasnevaid muutusi ja tagajärgi õige pea oma elus. Kui vastutuse teema on jõudnud püsivalt Sinu teadvusesse ja tegemistesse, siis imestad igapäevaselt, kuidas kõik see, mis varem polnud teostatav, osutub nüüd võimalikuks.
Abi vajades julge küsida toetust!
Helen Rohumaa
Life-coach
